talgupäeva õhtu

tikin mütsi peale lilli. ostsin odava suvemütsi, vaatasin, et kole, mõtlesin, et tikin lilled peale, äkki läheb lahedamaks. aga võib-olla läheb tobedaks, ei tea veel.
vaikne õhtu on, ainult pea kipub valutama. päev oli lahe, inspireeriv, tegus, väsitav. vedasime veiko ja maria leega teatris mõttekoda. meid oli üle kahekümne, mõned sõbrad, mõned teada näod, mitmed päris võõrad inimesed. aga kõik olid toredad. ja üllatavalt üksmeelsed. rääkisime vaikusest ja üksteise kuulamisest ja kohalikest omavalitsustest ja luuletajatest ja annetamisest ja veel paljudest asjadest. pärast veel koristasime ja lõpuks olin nii väsinud, et käed värisesid.
vaatasin üllatusega, kui ruttu võivad täiesti võõrastest inimestest saada tuttavad ja mõttekaaslased. ja kui väga meie ajud on pestud meedia ja müütide ja netikommentaaride poolt pidama maailma vaenulikuks ja ähvardavaks. kui see tänane üritus ka midagi muud ei saavutanud, siis andis ta vähemasti teadmise, et suure südamega inimesi on meie ümber väga palju. aga ehk saavutasime muudki. mõtted ilmuvad varsti netti üles.
viimaseid päevi on üldse iseloomustanud inimesed. sõprade ootamatud telefonikõned või kohtumised nendega, kes on kaua ära olnud või nendega, kes pole olnud ära, aga seda kaugemal. ja mul on raskusi iseenda defineerimisega. olen kuidagi tühi, aga see on pigem hea tunne.